Nagu lubatud sai, tuleb täna juttu metsamajandamiskavast. Lühidalt ja lihtsalt seletatuna on see raamat, kus sees on sinu metsade kaart erinevate tükkide kaupa (metsandustes kasutatakse selleks sõna eraldis). Eraldised on nummerdatud ja iga erineva tüki kohta on välja toodu konkreetse eraldise olulisemad andmed. Samuti leiad sa sealt ülevaata kogu oma metsade puidutagavara, võimalike kahjustuste ning soovituslikult tegemist vajavate tööde kohta.
Esmasel lugemisel on metsamajandamiskava metsakauge inimese jaoks parajat peavalu tekitav lugemine. Palju on uusi mõisteid ja kui sinule kuuluv metsamaa on suurem ning seal kasvab erineva vanuse, koosseisu ja ka erineva kasvukohatüübiga metsasid, siis võtab uute mõistete virr-varr üsna ruttu silme eest kirjuks ja paneb aju kärssama.
Sellest ei maksa siiski liialt lasta ennast heidutada, sest nagu eelmises postituses öeldud sai, on mets tegelikult väga loogiline asi ja kui taas kord veidike aega leida ja kava uurida ning soovitavalt nüüd ka kava käes mets risti ja põiki läbi käia, siis saavad enamik asju päris ruttu selgeks. Ja enamike eesmärgiks meist ei ole saada metsaspetsialistiks, vaid lihtsalt mõista, mis meie metsas on ja mis seal tuleks teha või siis ka tegemata jätta.
Selleks, et kõike seda teada saada oleks vaja siiski paar asja endale selgeks teha. Esimese loomulikult see, mis puud sinu metsas kasvavad. Enamike jaoks meist ei ole keeruline aru saada, kas tegemist on kuusiku, kaasiku, männiku, lepiku või haavikuga. Samas ei ole metsa puhul asjad tihtilugu nii lihtsad. Kui silmad lahti metsas ringi käia, siis detailsemal vaatamisel saad aru, et ühel eraldisel võivad kasvada päris erinevad puud. Samuti on osad puud suuremad, teised ulatuvad neile vaid poolde pikkusesse ja kui pilk madalamale tuua, siis on tihtipeale näha ka palju päris pisikesi puid ja põõsaid. Neid erineva kõrgusega puude tasandeid metsas kutsutakse rinneteks.
Metsamajandamiskava on koostatud 10 aasta jaoks, mis on metsa seisukohast üsna lühike aeg. Seetõttu ei ole seal kõiki neid rindeid eraldi välja toodud, vaid on keskendudnud majanduslikust seisukohast peamisele, ehk siis esimese rinde puudele. Kavas kasutatakse selleks mõistet enamuspuuliik. Nagu nimigi ütleb, on see puuliik, mis on praegusel hetkel konkreetsel eraldisel enamuses. Ja enamus ei tähenda seda, et neid on seal arvuliselt kõige rohkem. Kui metsas on suured kased ja üksikud suured kuused, aga samas tohutult palju pisikesi kuuski nende all, siis on enamuspuuliigiks siiski kask, sest seda on antud hetkel puidu mahult kõige rohkem.
Metsaomaniku jaoks on oluline siiski selgeks teha ka see, milline võiks tema mets olla tulevikus ja seetõttu on mõistlik jälgida ka seda, mis kõrgete puude vahel ja all toimub ja milline võiks tema mets välja näha aastakümnete pärast. Samuti on see oluline kindlasti veel teiste metsas elavate loomade, lindude ja putukate-mutukate seisukohast vaadatuna ja üks hea metsaomanik arvestab oma tegemistes ka nendega, kellega ta tegelikkuses enda omandit jagab.
Et olla hea metsaomank, siis tulekski kava lugemist alustada ehk hoopis selle viimaselt leheküljelt, kus on kirjas metsaomaniku meelespea:
Tea, et mets, mille omanik Sa oled, ei kuulu täielikult Sulle.
See kuulub peale Sinu
kõigile elusolendeile, kes selles metsas elavad,
maastikule, millel see mets paikneb,
mööda-, läbikäijatele, -sõitjatele, kes seda metsa vaatavad, kuulavad, hingavad,
neile, kes tulevad pärast Sind
Kui oled metsa maha raiunud, kanna hoolt uue põlvkonna sünni eest
Sinu jälgida ja mõjutada on metsa tervis.
Ära tõsta kirvest enne, kui Sa pole kindel, mida raiutud puudega teha.
(Kava tutvustamisega jätkame järgmises postituses).
Esmasel lugemisel on metsamajandamiskava metsakauge inimese jaoks parajat peavalu tekitav lugemine. Palju on uusi mõisteid ja kui sinule kuuluv metsamaa on suurem ning seal kasvab erineva vanuse, koosseisu ja ka erineva kasvukohatüübiga metsasid, siis võtab uute mõistete virr-varr üsna ruttu silme eest kirjuks ja paneb aju kärssama.
Sellest ei maksa siiski liialt lasta ennast heidutada, sest nagu eelmises postituses öeldud sai, on mets tegelikult väga loogiline asi ja kui taas kord veidike aega leida ja kava uurida ning soovitavalt nüüd ka kava käes mets risti ja põiki läbi käia, siis saavad enamik asju päris ruttu selgeks. Ja enamike eesmärgiks meist ei ole saada metsaspetsialistiks, vaid lihtsalt mõista, mis meie metsas on ja mis seal tuleks teha või siis ka tegemata jätta.
Selleks, et kõike seda teada saada oleks vaja siiski paar asja endale selgeks teha. Esimese loomulikult see, mis puud sinu metsas kasvavad. Enamike jaoks meist ei ole keeruline aru saada, kas tegemist on kuusiku, kaasiku, männiku, lepiku või haavikuga. Samas ei ole metsa puhul asjad tihtilugu nii lihtsad. Kui silmad lahti metsas ringi käia, siis detailsemal vaatamisel saad aru, et ühel eraldisel võivad kasvada päris erinevad puud. Samuti on osad puud suuremad, teised ulatuvad neile vaid poolde pikkusesse ja kui pilk madalamale tuua, siis on tihtipeale näha ka palju päris pisikesi puid ja põõsaid. Neid erineva kõrgusega puude tasandeid metsas kutsutakse rinneteks.
Metsamajandamiskava on koostatud 10 aasta jaoks, mis on metsa seisukohast üsna lühike aeg. Seetõttu ei ole seal kõiki neid rindeid eraldi välja toodud, vaid on keskendudnud majanduslikust seisukohast peamisele, ehk siis esimese rinde puudele. Kavas kasutatakse selleks mõistet enamuspuuliik. Nagu nimigi ütleb, on see puuliik, mis on praegusel hetkel konkreetsel eraldisel enamuses. Ja enamus ei tähenda seda, et neid on seal arvuliselt kõige rohkem. Kui metsas on suured kased ja üksikud suured kuused, aga samas tohutult palju pisikesi kuuski nende all, siis on enamuspuuliigiks siiski kask, sest seda on antud hetkel puidu mahult kõige rohkem.
Metsaomaniku jaoks on oluline siiski selgeks teha ka see, milline võiks tema mets olla tulevikus ja seetõttu on mõistlik jälgida ka seda, mis kõrgete puude vahel ja all toimub ja milline võiks tema mets välja näha aastakümnete pärast. Samuti on see oluline kindlasti veel teiste metsas elavate loomade, lindude ja putukate-mutukate seisukohast vaadatuna ja üks hea metsaomanik arvestab oma tegemistes ka nendega, kellega ta tegelikkuses enda omandit jagab.
Et olla hea metsaomank, siis tulekski kava lugemist alustada ehk hoopis selle viimaselt leheküljelt, kus on kirjas metsaomaniku meelespea:
Tea, et mets, mille omanik Sa oled, ei kuulu täielikult Sulle.
See kuulub peale Sinu
kõigile elusolendeile, kes selles metsas elavad,
maastikule, millel see mets paikneb,
mööda-, läbikäijatele, -sõitjatele, kes seda metsa vaatavad, kuulavad, hingavad,
neile, kes tulevad pärast Sind
Kui oled metsa maha raiunud, kanna hoolt uue põlvkonna sünni eest
Sinu jälgida ja mõjutada on metsa tervis.
Ära tõsta kirvest enne, kui Sa pole kindel, mida raiutud puudega teha.
(Kava tutvustamisega jätkame järgmises postituses).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar