Vahepeal on sügisest üsna äkitselt saanud talv ja mets, kus vähemasti kuivematel kohtadel oli väga kerge ja mõnus liikuda, on nüüd jälle paras takistusrada. Võimalused kopraauku astuda või mõne lume alla vajunud toominga otsa komistada on igal juhul suured. Samuti on muutunud need asjad, mida metsas näha ja ka teha saab.
Nüüd on paras hetk jälle metsamajanduskava kätte võtta ja talvehooaega silmas pidades see värske pilguga üle vaadata. Üleüldse on minu meelest tark tegu aeg-ajalt kava kätte võtta ja vaahepeal metsas käies tekkinud mõtete või kusagilt loetud-kuuldu valguses sinna uuesti pilk peale visata, sest nii nagu mets kasvab ja areneb, nii kasvad ja arened seal kõrval ka sina, kui metsaomanik. Vähemalt ideaalis võiks see nii välja näha.
Kui sa oled saanud esmase ülevaate sellest, mis Su metsas liigiliselt ja vanuseliselt toimumas on, ning tead enam-vähem seda, kus millised eraldised asuvad, siis oleks paras aeg laskuda peenematesse detailidesse. Üks olulisemaid asju, mida kavas tasuks selgeks teha on see, et millistel kasvukohatüüpidel sinu mets kasvab. Üldiselt on ühes piirkonnas võrdlemisi sarnased kasvukohatüübid. Kui on madalam maa, siis on seal erinevad soometsa tüübid, kui aga kuivem ja kõrgem, siis vastavalt erinevad arumetsad. Samas ei ole see mingisugune reegel, eriti just juhul, kui sinu mets asub maastikul, kus künkad ja orud on vaheldumisi.
Laias laastus saabki metsad jagada kaheks: soo- ja arumetsadeks. Metsamajanduskavas on see jaotus siiski detailsem. Siin võid sa leida sellised kasvukohatüüpe nagu angervaksa, mustika, leesikaloo, sõnajala, lodu, kivine puistang, jänesekapsa-kõdusoo jne. Osad nimed tunduvad tuttavad, aga kindlasti leidub ka neid, mis tekitavad segadust ja küsimusi. Kuna enamik meist ei taha saada metsandusteadlasteks, vaid lihtsalt oma metsa hästi majandada, siis ei ole minu meelest põhjust kõiki võimalikke kasvukohatüüpe endale meelde jätma hakata. Las nad olla nende jaoks, kes sellise asjaga igapäevaselt kokku puutuvad. Metsaomaniku seisukohast oleks oluline selgeks teha lihtsalt see, millist tüüpi kasvukohtades paikneb sinu mets ja siis nende tüüpide iseloomudega ennast tasapisi tuttavaks teha.
Kindlasti küsib enamik nüüd, et miks mulle seda teadmist üldse vaja on. Piisab ju ka sellest, et ma tean mis puud metsas on ja kuidas ja millal neid raiuda. Kui sa ostad oma metsade majandamise teenuse sisse professionnalidelt, kes teavad, mida nad teevad, siis ei pea sa tegelikult ju metsast mitte midagi teadma. Enamik meist siiski seda teed kokkuhoiu tõttu või siis ka soovist ise midagi oma metsas teha, ei lähe. Ka on veel praegu liikvel igasugu nö metsaärikaid, kelle metsandualased teadmised ei ole kindlasti võrdsel tasemel nende jutuoskuse ja võimega raha lugeda. Seega võiks üks arukas metsaomanik siiski sammukese kaugemale minna ja ka oma metsa kasvukohatüübid ja neil tehtavate tööde eripärad endale selgeks teha.
Eriti oluline on see just tulevikku silmas pidades. Kindlasti on lihtne teha mingi ala lagedaks ja saadud puud maha müüa, aga mis sellest lagedast alast tulevikus saab ja mida saab metsaomanik teha, et seal kasvaks ka tulevikus ilus mets, mitte läbimatu võsa, see sõltub just sellest, kas sa oled oma kodutöö teinud ja vastava kasvukohatüübi metsa õigesti majandanud.
Erinevatest kasvukohatüüpidest tahaks kindlasti siin ka pikemalt juttu teha, aga see jääb veidi kaugemasse tulevikku. Senikaua on sulle abiks www.google.ee ja ma usun, et alguseks piisab sellest täiesti, et sinna kas "metsakasvukohatüübid" või siis mõni oma metsas olev kasvukohatüüp sisse toksida ja vaadata, millist infot selle kohta internetiavarustest leida võib.
Nüüd on paras hetk jälle metsamajanduskava kätte võtta ja talvehooaega silmas pidades see värske pilguga üle vaadata. Üleüldse on minu meelest tark tegu aeg-ajalt kava kätte võtta ja vaahepeal metsas käies tekkinud mõtete või kusagilt loetud-kuuldu valguses sinna uuesti pilk peale visata, sest nii nagu mets kasvab ja areneb, nii kasvad ja arened seal kõrval ka sina, kui metsaomanik. Vähemalt ideaalis võiks see nii välja näha.
Kui sa oled saanud esmase ülevaate sellest, mis Su metsas liigiliselt ja vanuseliselt toimumas on, ning tead enam-vähem seda, kus millised eraldised asuvad, siis oleks paras aeg laskuda peenematesse detailidesse. Üks olulisemaid asju, mida kavas tasuks selgeks teha on see, et millistel kasvukohatüüpidel sinu mets kasvab. Üldiselt on ühes piirkonnas võrdlemisi sarnased kasvukohatüübid. Kui on madalam maa, siis on seal erinevad soometsa tüübid, kui aga kuivem ja kõrgem, siis vastavalt erinevad arumetsad. Samas ei ole see mingisugune reegel, eriti just juhul, kui sinu mets asub maastikul, kus künkad ja orud on vaheldumisi.
Laias laastus saabki metsad jagada kaheks: soo- ja arumetsadeks. Metsamajanduskavas on see jaotus siiski detailsem. Siin võid sa leida sellised kasvukohatüüpe nagu angervaksa, mustika, leesikaloo, sõnajala, lodu, kivine puistang, jänesekapsa-kõdusoo jne. Osad nimed tunduvad tuttavad, aga kindlasti leidub ka neid, mis tekitavad segadust ja küsimusi. Kuna enamik meist ei taha saada metsandusteadlasteks, vaid lihtsalt oma metsa hästi majandada, siis ei ole minu meelest põhjust kõiki võimalikke kasvukohatüüpe endale meelde jätma hakata. Las nad olla nende jaoks, kes sellise asjaga igapäevaselt kokku puutuvad. Metsaomaniku seisukohast oleks oluline selgeks teha lihtsalt see, millist tüüpi kasvukohtades paikneb sinu mets ja siis nende tüüpide iseloomudega ennast tasapisi tuttavaks teha.
Kindlasti küsib enamik nüüd, et miks mulle seda teadmist üldse vaja on. Piisab ju ka sellest, et ma tean mis puud metsas on ja kuidas ja millal neid raiuda. Kui sa ostad oma metsade majandamise teenuse sisse professionnalidelt, kes teavad, mida nad teevad, siis ei pea sa tegelikult ju metsast mitte midagi teadma. Enamik meist siiski seda teed kokkuhoiu tõttu või siis ka soovist ise midagi oma metsas teha, ei lähe. Ka on veel praegu liikvel igasugu nö metsaärikaid, kelle metsandualased teadmised ei ole kindlasti võrdsel tasemel nende jutuoskuse ja võimega raha lugeda. Seega võiks üks arukas metsaomanik siiski sammukese kaugemale minna ja ka oma metsa kasvukohatüübid ja neil tehtavate tööde eripärad endale selgeks teha.
Eriti oluline on see just tulevikku silmas pidades. Kindlasti on lihtne teha mingi ala lagedaks ja saadud puud maha müüa, aga mis sellest lagedast alast tulevikus saab ja mida saab metsaomanik teha, et seal kasvaks ka tulevikus ilus mets, mitte läbimatu võsa, see sõltub just sellest, kas sa oled oma kodutöö teinud ja vastava kasvukohatüübi metsa õigesti majandanud.
Erinevatest kasvukohatüüpidest tahaks kindlasti siin ka pikemalt juttu teha, aga see jääb veidi kaugemasse tulevikku. Senikaua on sulle abiks www.google.ee ja ma usun, et alguseks piisab sellest täiesti, et sinna kas "metsakasvukohatüübid" või siis mõni oma metsas olev kasvukohatüüp sisse toksida ja vaadata, millist infot selle kohta internetiavarustest leida võib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar