Ühtset vastust sellele küsimusele on tegelikult väga raske leida, sest iga metsaomaniku stardipositsioon ja esmateadmised on üsna erinevad. Minul endal on alati olnud vähemalt mingi kokkupuude metsaga ...suuresti tänu sellele, et mu isa on jahimees ja omal ajal töötanud metsamajandis...oli kunagi nõuka ajal selline huvitav asutus. Samuti sai maal lapsena päris palju maal maja ümbruses leiduvate tööde-tegemiste juurest minema hiilitud ja metsas onni ehitatud või miskit muud põnevat tehtud.
Selge on see, et vahepealne rohkem linnas veedetud aeg ja muud tegemised on osad lapsena omandatud teadmised ka kustutanud või siis õigem oleks öelda, et kuhugi kaugematesse ajusoppidesse muu prahi alla unustanud. Aga jah, algus on kõigil metsaomanikel erinev ja samuti on erinev mets, millega tegelema tuleb hakata.
Kui mets, mida sa omad ei ole sinu peamise elukoha läheduses ja paljudel meist just nii on, siis oleks igal juhul mõistlik leida see aeg ja veeta vähemalt mõned tunnid, soovitavalt aga pigem mõned päevad ja kui aega on, siis miks mitte ka nädalad oma metsas lihtsalt ringi hulkudes ja selgust saades, mis seal sulle üldse vastu vaatab ja millised probleemid ja samas ka võimalused seal eksisteerivad.
Kindlasti ei tasu algul kohe hakata mõtlema selle peale, kui palju raha ma selle puidu eest saan, mis metsast on võimalik saada, sest nagu ma olen märganud, siis puhtalt majanduslikult mõtlemine pärsib asjade sügavamat mõistmist ja kui sa tahad, et sinu metsast jätkuks kauemaks kui üheks raieks, siis tasuks rahamõtted esimese hooga peast eemal hoida ja tegeleda natuke praktiliste ja samas mõneti ka emotsionaalsete küsimustele vastuste leidmisega.
Mida lähedasemaks sa oma metsaga saad, seda detailsemalt sa seda tundma õpid ja esialgsete kõik lagedaks ja müügiks mõtete asemel tekivad tõenäoliselt hoopis teised ideed ja nägemused. Mets on oma kasvamiseks kulutanud tihtipeale sada aastat, aga selle maharaiumine tänapäeva tehnikaga võib võtta vaid mõned päevad. Üks aasta hilisem raie ei tähenda puidu seisukohalt enamikel juhtudel suurt midagi, aga kui metsaomanik esialgse tormamise asemel selle aasta veidike oma metsaga tutvumisele ja enda täiendamisele kulutab, siis muudab see päris kindlasti kogu tema metsa saatust ja tegelikult tihtipeale ka tema enda edasist elu. Ja ma julgen väita, et palju paremaks.
Nonii, nüüd kui oled oma metsas juba iseseisvalt mõned tiirud teinud ja avastanud, et siin nurgas kasvavad noored kased ja kusagil eemal on keskmist kasvu männid ning jõe ääres on palju suuri kuuskesid, siis on esimene samm juba astutud ja võiks hakata mõtlema selle peale, et mets ka ametlikult nö kaardistada ja siis spetsialistide poolt koostatud paberid käes metsas hoopis teise pilguga ringi käia. Metsa kaart ja elulugu ühe kausta vahel kannab metsamajanduskava nime ja sellest pikemalt juba järgmises postituses, Ma võin ette öelda, et jutt läheb veidi keerulisemaks, kuid kui mõned uued sõnad ja rodu erinevaid numbreid välja jätta, siis on kõik metsaga seotu täiesti loogiline ja eluline asi.
Selge on see, et vahepealne rohkem linnas veedetud aeg ja muud tegemised on osad lapsena omandatud teadmised ka kustutanud või siis õigem oleks öelda, et kuhugi kaugematesse ajusoppidesse muu prahi alla unustanud. Aga jah, algus on kõigil metsaomanikel erinev ja samuti on erinev mets, millega tegelema tuleb hakata.
Kui mets, mida sa omad ei ole sinu peamise elukoha läheduses ja paljudel meist just nii on, siis oleks igal juhul mõistlik leida see aeg ja veeta vähemalt mõned tunnid, soovitavalt aga pigem mõned päevad ja kui aega on, siis miks mitte ka nädalad oma metsas lihtsalt ringi hulkudes ja selgust saades, mis seal sulle üldse vastu vaatab ja millised probleemid ja samas ka võimalused seal eksisteerivad.
Kindlasti ei tasu algul kohe hakata mõtlema selle peale, kui palju raha ma selle puidu eest saan, mis metsast on võimalik saada, sest nagu ma olen märganud, siis puhtalt majanduslikult mõtlemine pärsib asjade sügavamat mõistmist ja kui sa tahad, et sinu metsast jätkuks kauemaks kui üheks raieks, siis tasuks rahamõtted esimese hooga peast eemal hoida ja tegeleda natuke praktiliste ja samas mõneti ka emotsionaalsete küsimustele vastuste leidmisega.
Mida lähedasemaks sa oma metsaga saad, seda detailsemalt sa seda tundma õpid ja esialgsete kõik lagedaks ja müügiks mõtete asemel tekivad tõenäoliselt hoopis teised ideed ja nägemused. Mets on oma kasvamiseks kulutanud tihtipeale sada aastat, aga selle maharaiumine tänapäeva tehnikaga võib võtta vaid mõned päevad. Üks aasta hilisem raie ei tähenda puidu seisukohalt enamikel juhtudel suurt midagi, aga kui metsaomanik esialgse tormamise asemel selle aasta veidike oma metsaga tutvumisele ja enda täiendamisele kulutab, siis muudab see päris kindlasti kogu tema metsa saatust ja tegelikult tihtipeale ka tema enda edasist elu. Ja ma julgen väita, et palju paremaks.
Nonii, nüüd kui oled oma metsas juba iseseisvalt mõned tiirud teinud ja avastanud, et siin nurgas kasvavad noored kased ja kusagil eemal on keskmist kasvu männid ning jõe ääres on palju suuri kuuskesid, siis on esimene samm juba astutud ja võiks hakata mõtlema selle peale, et mets ka ametlikult nö kaardistada ja siis spetsialistide poolt koostatud paberid käes metsas hoopis teise pilguga ringi käia. Metsa kaart ja elulugu ühe kausta vahel kannab metsamajanduskava nime ja sellest pikemalt juba järgmises postituses, Ma võin ette öelda, et jutt läheb veidi keerulisemaks, kuid kui mõned uued sõnad ja rodu erinevaid numbreid välja jätta, siis on kõik metsaga seotu täiesti loogiline ja eluline asi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar